Alanud jõuluaeg – ortodoksi kalendris 25. detsember-6. jaanuar on Kreekas pärimuslikult ja eriti maakohtades aeg, mil tuleb teenida traditsioone. Nii käisid eile meil “jõulusandid”, kes väga ilusti laulsid.
Kuid on ka allilmast pärit (õigemini kahe maailma vahel kõõluvad)) kallikantzarosed, väikesed kurjad mehikesed, kelle eemale ajamiseks tuleb pärimuse järgi kõikseaeg, 12 ööd ja päeva, hoida kaminas tuli hõõgvel.
Meie paraku riskime Kallikantzaroi’de tujude ja kapriisidega.
Allpool on mõned pildid Samos Island Photography ja Summer in Samos lehelt, autoriteks Stelios Demertzis, Leyla Papantoniou, Emmanuil Malanos, Panagiotis Kyprianos jt.
Tegime eile ümber saare tiiru – sõites läbi Karlovassi (saare loodeotsas), Kokkari (põhjas), pealinna Vathi (kirdes) ning Pythagoreio (kagus). Vaatasime, imetlesime talviselt inimtühjasid randasid ja suuremaid külasid ja külaelu.
Tagasiteel tõusime veel korraks 750 m kõrgusele Platanosele meie kodu lähedal ning sealt paistis Marathokampos (260 m merepinnast) olevat nii madalal ja mere ääres, et alati võivad nad öelda: “lähme alla Marathokamposesse”…
* * *
Hingerahu, mõistust-mõistmist ja häid mõtteid/tegusid uueks aastaks!
Doris, Elizaberh, Fredy Andreas, Marion, Aldo, Cats Kingdom & Roosa.
Lõpetuseks siia üks luuletus Konstantios Kavafiselt (panen inglise keeles, sest mu Kavafise raamat jäi Ateena lennujaamabussi…):
I’d like to speak of this memory…
but it’s so faded now… as though nothing is left—
because it was so long ago, in my early adolescent years.
A skin as though of jasmine…
that August evening—was it August?—
I can still just recall the eyes: blue, I think they were…
Ah yes, blue: a sapphire blue.
