Samose Lood - mäe ja mere kõrvalt

Agios Charalambose kirikus, eile

Jõudumööda ja kultuurilis-koduloolisest huvist ajendatult olen tasapisi teinud tutvust küla kirikutega, millest igaühes muuseas teenib iseseisev preester. Vana preestrit küla ülemises kirikus (Agia Traiada) on peagi välja vahetamas 27-aastane noor preester, kes peaks kevadel lõpetama õpingud Thessalonikis.
Kõik kirikud on väga kaunid, eriti seest – kui nii võib õelda. Meie enda auuli kirikus – Profitis Iliases, mul pole veel õnnestunudki käia, pole pihta saanud üritustele, aga küll jõuab.
* * * 
Eile oli uue kalendri järgi märter Charalambose päev. Meie külas, allapool, on üks siinseid vanemaid (13. saj) kirikuid, millel, nagu heal lapsel, on kaks nime- Kutsutakse Agios Charalamboseks ja kutsutakse ka Agios Athanasioseks. 
Olin kirikus kõrval elava Stavrose kutsel, kes on seal kirikus ristitud ja kelle õde seisis teenistuse ajal muuseas sama koha peal, kus tema ema oli seisnud (sic!). Stavros juhtis sellele tähelepanu.
Ka Doris oli kaasas. Pärast tunniajalist teenistust, ohtrat viirukit ja aeg-ajalt püstitõusmist lasin ta vabaks, saatsin pimedasse öösse kodu suunas. Teenistus kestis kokku alla kahe tunni, oli laulu ja juttu. Rohkem muidugi laulu.
Oleks palju, mida kirjeldada. Aga kuna ma pole ortodoksi terminoloogias ning liturgias sugugi kodus, jätan selle tegemata. Märkasin, et lihtsad tavalised inimesed (mitte kirikuabilised) aitasid teenistust jooksvalt läbi viia.
Stavros juhtis veel tähelepanu, et teenistus ja kaanonid on ses teenistuses hoitud nii nagu see oli tuhandeid aastaid tagasi. Ainsa silmatorkava vahega ehk, et üks eeslauljaist luges nooditeksti iPad-ilt.
Preester ise, pikka kasvu ning suhteliselt noor mees, laulis väga toredalt. Stavros viitas, et ta on bütsantsi laulu õppinud mitmel pool. Sestap külastavad tähtsatel päevadel kirikut ka kaugemalt tulijad, Bütsantsi muusika suuremad austajad.
Maakeeli väljendudes anti lõpetuseks meile leiba ja magustoitu… Inimesed lahkusid tujuküllaselt.
* * *

You may also like...