Doris oli toisenlainen…,“ – J.Karjalainen „Doris“)
Doris on hakanud isegi sööma. Varem tundus see talle nagu mingi painav kohustus. Siin külas on võimalus lastel kasvada nii, nagu on õige ja hea. Inimesed, lapsed tegelevad päris asjadega; lastel on lapsepõlv, mängud ja salaasjad. Ning õhtuti loetakse (või kuulatakse) raamatut.
* * *
Dorise pärast oli mul pisut mure. Tal puudus kogemus suhelda üle keelebarjääri. Tallinnas sai üritatud talle mingid elementaarsed asjad kreeka keeles selgeks õpetada, aga ta ei võtnud eriti vedu ja meelde ka midagi suurt ei tahtnud jääda.
Ega ta muretsenud samas ka eriti kunagi pole. Kui jäätist ostma läheb reisil, küsib uksel, kuidas on selles või tolles keeles „palun“ ja „aitäh“, läheb naeratab ja ongi tehtud tavaliselt.
Siin esimesed paar nädalat möödusid asju ajades ja elu jälgides. Kuna meie majani autoga ei pääse, siis pargime küla alguses oleval parkimisplatsil. Koduni on umbes 300 meetrit. Teele jääb üks juur- ja puuviljaikapood, kus iga õhtu igavles leti taga väike kreeka tüdruk.
Iga kord kui me sinna Dorisega läksime, tüdruku silmad hakkasid põlema ja nägu oli selline, et kui vaid saaks Dorisega tuttavaks ja Dorisel oli täpselt sama nägu.
Üks päev siis palusin Elizabethi, et viigu Doris sinna ja tehku nad tuttavaks. Nii tehtigi. Mul süda pisut värises, et mis sest välja tuleb ja et kui ei tule välja, siis on Dorise soov suhelda rikutud…
Sel õhtul saabus Doris koju kümnepealise saatjaskonnaga. Ma aimasin, et lapsed on siin sõbralikud ja julged, kuid päris nii ma seda ette ei kujutanud.
Samasugune olukord jätkus ka järgnevatel päevadel. Igaks juhuks koputas veel keegi uksele ja kordas Dorisele üle, et tomorrow half past 6!!! Et oleks ikka selge, et homme on vaja kuskil mingi kell kindlasti olla.
Kui ilm lubab, siis mängitakse ukakat, käiakse kellegi jalkatrenni vaatamas, loetakse sekundeid, kaua Doris suudab käte peal seista jne. Tegevus toimub värskes õhus ja mängitakse päris mänge, mitte telefonis.
Peale seda käib Doris igal õhtul juurikapoes ja enam pole ma kuigi sageli näinud, et sealne tüdruk Paraskevula (tõlkes “Reedeke”) igavleks. Tõsi, vahest tormavad nad kambakesi minema ja jätavad Paraskevi poodi valvama… Pood on mõnikord lapsi nii täis, et sisse ei mahu hästi. Tuleb osa välja ajada.
PS! Aldo: „Dorise klassivend Dimitris käib Karlovassis breiktantsu trennis. Lubati, et saame homme juhtnöörid, et Doris saaks samasse kohta trenni. Kodusel moel, Dimitrise juhendamisel-eeskujul on baas-breik-elemendid juba meie toapõrandal omandatud. See tundub olevat asi, mida võimlemise ja akrobaatika kooliga Dorisel on hea teha, hea asi jätkata samal real.“
