“Louga” tähistab piirkonda, kus me Marathokamposes elame. See on meie lähim oluline punkt. Sest me ise elame küla keskmise tasandi lõpus.
Ühtaegu tähistab märksõna Louga ka väljakut, platsi, mille ääres on meie lähim pood – Pythagorase minimarket. Õigeupoolest, ajalooliselt on see lihapood, kreapoleio, mille viitab ka vana silt poe kohal.
“Louga” platsi teises otsas, maja teisel korrusel, tervitab meid endiselt silt “Estiatorio “Lougka”” ehk et restoran Louga. See on tänaseks kahjuks ammu tühi.
Teisel korrusel oli restoran sajandijajagu aastaid sellepärast, et esimese korruse kohal on purskkaev “Louga”, mis rajati 1881 a, K.Adosidise poolt.
Louga nime järgi tunnevad inimesed meie kodu, seda võib öelda oma aadressiks ning see on meie asukohaline visiitkaart. Meie majani siit on 120 meetrit.
Kunagi, veel 15-20 a tagasi, oli Louga väljaku ääres kuus kohvikut-restorani. Paar tükki platsi peal, lisaks teise korruse restoranile ning paar kafeneiot kõrvaltänavais.
Eile tutvustas üks vanahärra Stavros mulle küla ajalugu ning näitas ka Louga väljakust allapoole viival tänaval üht vana roheliste puust ustega kohvikut, kus kunagi ammu oli üks vastupanuvõitleja tapnud politseiniku, kes oli koputamas käinud. Majas sees käib usin töö, keegi teeb sellest endale elamist.
138 aastat vana fontään töötab puu varjus siiamaani. Plats on armas, igatseb oma kohvikut… Manolis, poe omanik, ning Kostas, lähielanik kahe koeraga, istuvad sageli platsi servas laua taga ning joovad kohvi ja/või õlut.
Midagi endisaegade kohvikuelust on meie platsil siiski säilinud.
Muuseas, 2004, kui ma teist korda olin Samosel ja Marathokamposes käisin jalutamas, oli restoran “Louga” veel avatud. Oh ajad.
