Mis siis, et paar päeva sadas vihma. Mis siis, et hetkel akna taga kõmistab äike. Õhus on sooja, suve ootust lilli, pungasid puudel ja põõsastel ja veelkord lilli.
Ma käin Pythagorase koopa teel nädalas ca 40 km. Üks mees, tüübid kafeneios rääkisid, käis 45 aastat jalgsi külast koopa juurde tagasi – edasi tagasi pisut alla 10 km, et toita ja rääkida oma hobuste ja eeslitega seal.
Härra Pittas, tema on ligi 90, aga jalutab kohvikust lõuna ajal sellelt teelt pisut üles oma terrasside ja kalivakia (väike farmhouse) juurde, et viia toitu seitsmele kassile. Mõnikord sõidab ta kolmveerand teed taksoga.
Kõik me käime kuskil. Ma käisin eile hommikul sõber Alekosega Aristarchose nimelises Samose lennujaamas, et olla vastas meie hooaja esimestel külalistel Eestist. Vello ja Küllike Valgast loodame et tunnevad ennast Ristikivi nimelises Marathokampose majas koduselt.
Ka tõi Vello-jõuluvana mulle Schopenhauer, P. Helme ja Hierodotos Vlachose teoseid. Enne olid ema külalistega saabunud natuke Nietszchet, Jüri Kolki ja Mait Vaiku. Kui nüüd saaks ka nii, et oleks mahti neid lugeda…
Aga muidu on kõik hästi. Kallistame üksteist ning külastage meid! Kalinixta.
