Samose saar Kreekas. Aldo Maksimov sõitis esimest korda Samosele “raha eest, mis kogemata arvele potsatas” – ning tunnistab ausalt, et ei olnud tal siis ei tööd, sissetulekut ega õieti kodugi. Nüüd aga elab Aldo koos naise ja nelja lapsega päriselt Samosel ning peab seal nelja nn. “loomemaja”, kus käivad turistid puhkamas, kirjanikud kirjutamas ja kunstnikud maalimas.
“Ma ei ole ärimees – kuid selleks, et lapsed saaksid koolis käia ja perel süüa oleks, tuleb ju midagi teha,” ütleb Aldo.
Kus toimub Samosel kogu suhtlus? Kus liiguvad uudised, kus kohtuvad tööandjad ja töövõtjad, kuhu suundud, kui vajad näiteks elektrikku? Loomulikult on selleks kohaks 150 aasta vanune tavern, mille ees kõrguva viigipuu varjus barettides vanamehed malet mängivad. Ka ei ole Samosel ühtegi kinnisvaraportaali – ostja leiab müüja ning omanik allüürnikku ikka kõrtsist. Või kui otsitav ei ole parajasti kohal, siis kindlasti teab kõrtsmik, millal ta tuleb või kust teda leida.
Aga samas ilmneb, et kreeklased teevad rohkem tööd, kui eestlased – ning on vaat´ et suuremad introverdid, kui põhjamaalased. Kas “purjus kreeklane” on müüt, või võib sellist tüüpi päriselt kohata igas väiksemaski külakeses? Kas durrellik elu Kreeka väikesaarel on aastal 2021 võimalik?
