RING SAARELE PEALE – ALDO KAVA
Püüan panna kirja mõned minu jaoks ja ka muidu olulised kohad Samosel, mida auto olemasolu korral tasuks võibolla külastada.
Ma ise muuseume niiväga ei armasta (pealegi on need avatud väga kentsakatel kellaaegadel), seetõttu peamiselt on allpool juttu küla ja saare miljöö mõttes paremate, huvitavamate kohtadega, minu meelest. Mõnele muuseumile viitan siiski ka.
ALGUSES ÜLDISEMALT
SAARE EDELARANNIK – KUS ME ELAME
Velanidia-Ormos-Kampos-Psili Ammos-Limnionas.
See on üks rannikuäär viie rannakülaga, kõik väga ise moodi. Velanidia on metsik, kivine, põllumajanduslik piirkond peamiselt, koht, kus meil on ka aia ja loomadega Gailiti maja, 400 m merest. Maja rendime välja aastaringselt.
Ormos on pisike kaluriküla, mida kindlasti soovitan teil külastada, eriti õhtustesks või muudeks jalutuskäikudeks, õhtusöökideks sealsetes restoranides, baarides. Sääl, esimese kai juures, poest ümber nurga on meil ka kolm Wiiralti stuudiot. Ormos on ka talvel väga elav küla. Ormose stuudiotega opereerime detsembri alguseni, alumises saab elada üle talve.
Ormoses elab ka talveti ca 180 inimest, Ormoses on ca 70 kalurit, kes igapäevaselt käivad merel. Nooremad käivad ka hommikuti päris kalal, aga vanad korüfeed toovad lihtsalt õhtul 18-21 vahel merelt kalmaari, kaheksajalga, tindikala, muud. Selline väärishobindus. Ormose kalasadam varustab halvematel päevadel ära peaaegu pool saart (sest parimad kalaveed on Makriapounda taga, ning Fourni reidil), tavaolukorras kolmandiku-neljandiku. Ka Karlovasist tullakse laupäeviti-pühapäeviti Ormosesse (Trata, Blue Beeds, Local) sööma.
Ormose sadamast saab ka paadi peale. Samiopoula lõbureise teeb kaks seltskonda – Kleopatra meeskond (samad inimesed, kes peavad taverni “Local”) ning vennad Orologased alusega Agios Nikolaos. Kalatrippe korraldab Fishing Trip Despina & Vaggelis, mille aluse leiab ka keskmise kai äärest, privaatsemat kalapüüki pakun vana kapten Ouzo ehk Prodromos. Astuge ligi ja uurige sadamast.
Kampos on Kampos, Ligi 2 km pikk rannaküla. 20 restorani-baari, poekesi, 4 toidupoodi jne. Bookingu andmetel peaks Kamposes olema u 100 majutuse pakkujat. Votsalakia hotelli küljes on ka korralik ATM.
Pärast Kampost 2 km on väike rannaküla Psili Ammos ehk Pikaliiva, üsna avar lai liivarand madala veega kaljude vahel. See meenutab mulle Eesti merd ses mõttes, et julmalt tuleb käia, enne kui ujuda saab. Aga lastega tore. Rannas on üks restoran (Flisvos) ja üks baar, üleval veel üks restoran (Paris – mehenime järgi) ning Blue Horizoni hotellis kõrgemal on ka väärt basseinibaar korraliku menüüga (värske veiseliha burger nt).
Limnionas on viimane rannaküla enne kaljusid, pisike hajaküla, mille ilusas lahesopis on väike rand kahe restorani ja ühe baariga. Selle ranna vasak nurk on lemmik ujumise koht. Poolel teel suure tee peale tagasi on ka korralik Galini Limnionas restoran, mis on kuulus oma ahjurooga poolest.
Rannas restoran “Limnionas” on hea kalaroogade, kalmaari, merärna, sardiinide jms poolest. Ma ise loodaks et augusti kuumusega on Limnionase vesi ehk kõige karastavam. Pole midagi mõnusamat kui Limnionase rannarestoranis pärastlõunal kätega meriärna liigestest lahti võtta ja Mamost libistada.
MARATHOKAMPOS on meie koduküla. 1100 inimest, kaks restorani, baar ja üks talvine souvlaki koht ka. Apteek, veiniäri, kolm toidupoodi, sh lihapood, pluss ka juurviljapoodi, ATM, ehituspoeke.
Agios Antoniose kiriku väljakul on kaks kõrtsi – “O Stathmos” ehk Jaam ning “Allothi”. See teine on väga uus koht, tasub tutvuda, küla poisid tegid – natuke moodsam kreeka köök (NB! Soovitan kindlasti loomamaksa ja taramas’d). Stathmos pakub eelkõige ahjus tehtud liharoogi, aga ka erinevat grilli.
Meie külas endiselt teen ka külaekskursioone. Suvel pigem õhtupoolikul.
EDELARANNIK kulgeb edasi lääne suunas. Tee viib kõrgemale. All on kuristik ja paremal pool teeb mäeseljandik, tõus Kerkisele (1430 m). 20 km pärast on viimane küla, dead end – Drakaei. Sääl on kolm kõrtsi.
Tee peale jääb metsikuid randasid, kuhu sõiduautoga ei tohigi justkui minna, rendiautoga vähemasti (v.a. jeep). Ilusad kohad: Agios Ioannis klooster ja rand, Kedros, Plaka (kabel rannas), Varsamo.
Drakaeisse sõita soovitan ma kindlasti: kas ennelõunal või siis vahetult enne päikseloojangut – vaade läände (Fourni, Ikaria, Naxos, Mykonos ja Küklaadide meri üldiselt) on väga lummav.
Teel Drakaeisse on ka pisut suurem koht Kallithea, seal on koobas, mida külastada. Külas 2-3 kohvikut, taverni. Suurim koht peale Marathokampose selles prefektuuris, kuid mitte suur. Täiesti turismivaba piirkond.
MEIST ITTA
Meie areaalist vasakule ehk itta jääb Koumeika kant. Seal kus lõppevad Velanidia maad, algab Koumeika. Koumeikas (500 in) on saare võibolla kõige ilusam külaväljak, kus on ka suurepärane restoran Sama, samuti on seal kohvik Sfendaros.
Koumeika on merest 2 km, selle all on rannaküla Balos, mis on üsna omamoodi. 3-4 taverni ja paar baari peaks ka seal olema. Poodi seal enam ei ole. Lähedal on veel Skoureika ja merele lähemal Peri. Mitte kaugel Koumeikast on ka Pefkose rannaküla, kus on kuulus kõrts Bella Vista, üsna odava aga hea köögiga. Seal pakutakse ka elavat muusikat teatud päevadel.
Meist põhjas on KARLOVASI, saare loodes asub sadama- ja ülikoolilinn, mille ääres, sadama taguses rahulikus aedlinnas elab ka mu ema Sille. Enamus sisseoste teeb meie pere Karlovasis, kus on kolm Kreeka suure keti selverit ka, pluss ehitustarbed jms.
Karlovasi on Lääne-Samose halduskeskus, ca 10 000 inimest, millele annavad tooni noored, kes tulevad õppima ka mujalt Kreekast. Ülikoolis on erialadeks matemaatika-füüsika, arvutiteadus-programmeerimine ning toidutöötlus-kokandus.
Karlovasi taga (vasakul, sadamast edasi) on Potami rand, Potami kirik, Potami matkarada allikate juurde ning veel kaugemal matkaradade algus Mikro ja Megalo Seitanisse. Sadamast üles on aga Karlovasi vanim osa – Paleio Karlovasi.
Karlovasis jalutamiseks paar kohta: südalinn peaväljakuga, raamatupood väljaku nurgas, vanad lihapoed, kullapoed, vaiba jms poed. Ülevalpool on ülikooli ja vanade majade piirkond, kirikud. Idaosas on jõukate kaupmeeste, reederite 300-400 m2 eluhooned, paljud neist on ka korda tehtud,ilusad.
Karlovasis on kolm suurt poodi – AB sadama lähedal, Sklavenitis (vist kõige soodsam), Kritikos, samuti VKD.
Karlovasist u 5 km itta on pisike mereäärnbe Agios Nikolaose küla, kus on saare üks paremaid kalarestorane “O Psarades” ehk Kalamees. Seal on menüüs näiteks 3-4 eri rooga kaheksajalast jne. Laine loksub restorani…
PÕHJARANNIK
Põhjaranniku mäed ja loodus on mu meelest kõige ilusamad, eriti Avlakiast, Agios Konstantinosest ja ka Kokkarist üles vaadates. Seal on suurepärased matkarajad, eriti nn Nightingale valley 3-4 rada – Vourliotes ja Manolates-Stavrinidise vahel eri tasanditel.
Mägiküladest meeldib mulle endale Vourliotes. Ka Manolates on ilus, kõrge koht, võimsad nõlvad-orud ümberringi. Lisaks on Ambelos, natuke vähemtuntud, aga avastamist vääriv koht.
Vourliotesest veel üles, seega ca 600-700 m kõrgusel on Moni Vronta klooster, üks suuremaid ja vanemaid Samosel. Samuti on sealkandis (raske seletada, kus täpselt) Metaxa tehas ja muuseum-restoran. See on väga uus asi, peen ja saanud ka Kreeka arhitektuuri peapreemia 2022. Kasulik teada, et 65 % Metaxa viinamarjadest on Samoselt. Proovige 12* Metaxat, siis saate aru…
Vourliotese nõlvadel ehk Karvounise seljandikel on palju rohelust, orge, vohavad küpressid, männisalud vaheldumisi viinamarjaväljadega, ütleks et imeline. Matk siin aprilli-mais, oktoobris-novembris kosutab kindlasti hinge.
Kokkari on saare elanike arvult neljas koht pärast Vathid , Karlovasit (mõl u 10 000 in), Pythagoreiot (2500), siin peaks talveti elama ca 1800 inimest, Marathokamposes 1100, Mytiliniis ka midagi sellist.
Kokkari on ilus koht väga paljude restoranide-poekestega, see on üldse esimene koht Samosel – 2003, kuhu ma sattusin. Mu raamatu kaanepilt (koos pojaga rannas istumas) on tehtud Kokkari rannas. Suvel võib Kokkari kohati tunduda liiga ülerahvastatud, niipalju kui Samos üldse saab olla ülerahvastatud.
Kokkarist ja selle külje alt leiab ka tuuletumaid ja väiksema lainega ujumiskohti kui “linnarand”. Söögikohti ma peast niipalju ei tunne, et soovitama hakata, minge tunde ja toolide-laudade järgi.
Enne Vathid 12 km on Kokkari ja enne seda kaljude vahel toredad ranad, Tsabou, Tsamadou, Lemonakia, see viimane meeldib mulle. Kokkari on vana küla, aga tänapäeval hästi turistlik, seal on muidugi häid pooli ka. Meie Marathokampose noor kirikuõpetaja näiteks teenib sealses Agios Nikolaose kirikus. Ka ikoonid on teindu Marathokampose kunstnik.
Mu esimene reis Samosele möödus niisiis Kokkaris, seega tunnen seda kohta päris hästi ja käin seal praegugi. Näiteks Kokkarist 6-7 km saab matkata Vourliotesesse, mis on väga kihvt matk. Agios Nikolaose vastas on puust toolidega vana kohvik, kus muu hulgas saab ka lahtist Samose brändit.
PEALINN VATHI
Vathi on Samose idaprefektuuri keskus, ka saare pealinn. Amfiteaterlik koht, mis kümmekond aastat kannatas migrantide vandaalitsemise all. Saare kohal oli suhteliselt vabalt pagulaslaager, siis kadus pealinnast turvalisus ja põhjavesi riknes, kohalikud ei lulgenud oma lapsi õhtul õue lasta jne. Aga õnneks piirisõda Türgiga aitas piirid sulgeda ning pärast 2020 a on linn taas puhas, korras ja kreeklaste päralt.
Vathis on ka vanem osa, paremal üleval, kui mere poolt vaadata – ehk Anot Vathi. Sealt leiab ka väikseid vanu kohvimajasid, võibolal saab mõnes neist isegi süüa.
Linn tasub jalutamist, peaväljakul on Samose lõvi kuju. On uhkeid kirikuid, isegi katoliku kirik, on bakaalkapuade poode, üldse on siit odavam osta tavaari kui Kokkarist või Pythagoreiost.
Söömiseks soovitan Yiannise mezedopoleiot enne sadamat sisekvartalis, mere eääres on “Meze” (enne sadamat, soovitan soojalt), Thessalos ja Teleion (ei tasu peljata, et suure keti toitlustus) grillikoht. Bussijaamast kesklinna poole on ka üks kandikuga hea bistroolaadne söögikoht – näete mida tellite.
Vathis on isegi kino. Väga head kondiitrid. Bussijaam on linna sissesõidu pool. Buss sõidab 5-6 korda päevas Pythagoreio ja lennujaama suunal ning 4-5 korda Karlovasi suunal. Sellest viimasest kahel korral sõidab buss Karlovasist edasi ka Marathokampose, Kampose poole – näiteks on 12.20 väljumine sealt, see jõuab 14 Marathokamposesse 14.15 Kamposse.
Vathis on mitu kihti ja tunnetuslikult ka põnevaid hoovusi. Paljudele see linn ei meeldi, aga ükskord, Flora sünniga seoses veetsin siin hulkudes kolm-neli päeva ja ööd, seega hakkas palju huvitavam, ka Kalami pool (haigla) ning aristokraatlik aedlinn. On justkui kõike ning ta on nii erinev Pythagoreiost ja Karlovasist…
Linna südamest leiab arheoloogiamuuseumi. Linna sissesõidul, ringi juures on aga väga uhke ja meeldiva iseloomuga veinimuuseum.
PYTHAGOREIO
Vathi taga on mõned toredad rannad – Gagou, Agia Paraskevi, Asprohori, Mourtia, Megali Lakka. Aga kui minna Vathist kagu ehk Pythagoreio suunda, siis seal on Mykali, Psili Ammos (see teine), Posidonio jmt.
NB! Vathi ja Pythagoreio vahel (enne Lidlit) on suur ristmik, kust näitab muu hulgas ka silt 2 km Palaiokastrosse. Tos suhteliselt mõttetus külakeses keset industriaalmaastikke on kaks väga head söögikohta. Neist üks, peaväljakul kannab pealegi desinformeerivat nime “Steki stis Manoli” (üks kahest kohast, see mis rohkem vanem, räämas välja näeb) või midagi sellist, mis peaks tähendama et “Steigid Manolise juures” vms. Aga tegelikkuses on see väga hea söögikoht kõige muu osas, steike pole seal kunagi proovinud, näinud, haistnud. Viimati tellisin seal kaks taldrikut peeti, taramad, kalmaare, kaheksajalga, sealiha rohelises kastmes, veel nipet näpet. Kala ja liha võrdselt hea. Toidud tulevad suht kiiresti ja mõnusalt, nii nagu valmis saavad.
Pythagoreio on suvel selgelt ülerahvastatud. Aga muidu kena koht. Amfiteaterlik väike vana linn, Lykourgose kindlusega sadama kohal. Sadamast väljuvad laevad nii Dodekaneesidele (Agathonisi, Arki, Lipsi, Patmos, Kos jms), kui Türki ühe ja mitmepäevareisidele. Türgi on kitsama lahe koha pealt 1,6 km, aga laev sõidab sinna … ikkagi 2 tundi. Türki minekuks peab olema pass, ID kaardist ei piisa.
Pythagoreio on hästi meeldiv kevadel, talvel. Söögikohti ma soovitada ei oskagi, eks igaüks leiab. Valitsuse hoone väljakul, merest sisse 50-80 m, vasakul pool linnasüdant, on mitu head kohta. Ühes neist käime sageli. Sealsamas kuskil peaks ka olema Samos Beer väiketööstuse brewery ja söögikoht, alles avatud.
Siin on ka arheoloogia muuseum (teine, tähtsam on Vathis), linna keskelt välja näitab silt kahte kohta – Panagia Spilianisse (koopakirik) ning Eupalinose tunnelisse, mida peetakse ka maaimaimeks. Linnast Ireoni suunas on laial maa-alal Hera tempel.
Ma päris turismibrošuuri ümber kirjutama ei hakkaks. Pythagoreio inimesed on justkui saare kõrgem kiht, ajaloolise taustaga, uhkemad-jõukamad, üleüldiselt. Ning nagu mõni isegi meie kandis ütleb, võivad nad seda õigusega kanda… Oli ju Pythagoreio (tõsi, varem Tigani nime all) koht, kust kaudu käis paar tuhat aastat tagasi suveti kogu Kreekamaa valiutsuspost, sest Marcus Antonios ja Kleopatra puhkasid terve dekaadi jooksul just siin.
LÕUNARANNIKUT mööda autoga päris sõita ei saa. Lennujaama tee meie kanti kulgeb üle mägede – läbi Chora küla (oli kunagi ka saare pealinn), Mavratzei (kus on mu lemmikklooster Timios Stavros), Koumaradei (Megali Panagia – kõige suurem klooster) ning Pirgose kaudu.
Pärast Pirgost on tee pealt, kõrgema koha pealt 400 m kõrguselt mega vaade meie elualadele.
Pirgose taha, kõrgele (näha ka meie akendest) on 750 m kõrgusel merest Spatharei küla. Kitsed, kitsed, oliivid, suur kirik, kaks kõrtsi. Kord sõitsime seal läbi 800 pealise kitsekarja, see oli õhtupoolikul.
See tee, mis algab Pirgosest ja suundub kõrgemale lõunarannikule, on ilusamaid saarel. Minna sinna õhtul kella 20-21 paiku ja vaadata lõunasse Dodekaneesidele…, sa ei näe inimesi vaid päikseloojangut, mere värve ja Patmose-Agathonisi siluette.
SISEMAA KÜLAD
Neid on seal nagu ainult paar tükki. Maa sool – Chora, Mavratzei, Mytilinii. Soovitaks neist peamiselt viimast – Mytiliniid, kus muuseas on ka suveti suvekino ning loodusloo ja koduloo muuseum. Väga kohalik koht peaväljakul vähemalt vanasti oli hea tavern. Linna servas suur klooster, mille nime ei mäleta. Pagondast julgen aga nimetada väga hästi peidetud aardeks.
Chora peamiseks väärtuseks pean kohvimajasid, kõrtse ja lihapoodi AB poe vastas. Teel lennujaamast meie kanti soovitakski seal peatuse teha, et täiendada varusid, osta manti.
LÄÄNEPOOLSED KÜLAD
Kui Marathokamposest sõitma hakates mitte sõita Karlovasi peale vaid keerata Kastania teele, siis jääb teele (suunaga Karlovassi, seal oleks ikkagi lõpp-peatus) mitu ilusat mägikülakest, saab teha nö väikest gurmee ja joogituuri: Kastania (hea kõrts), Leka (restoran ja kohvik, pluss mezedopoleio), Kosmadei, Nikoulides.
Need on maalilised väiksed külad (Leka pisut suurem) 350-800 m kõrgusel merepinnast. Välismaalasi seal ei ela, külade ümber on kitsekarjad (eriti Kosmadeis), sööklad on head, odavad, näeb kohalikku koloriiti. Viinamarja- ja oliivikasvatuspiirkonnad. Kastanias Jimmy Lekatise tavernis pidasin ma oma 50. juubelit näituseks.
Kui aga Marathokamposest sõita välja ja keerata mitte alla vasakule Karlovasi suunas vaid Agioi Teodorist paremale, siis saab ühel hetkel keerata üles Platanose külla, 530 m kõrgusel merepinnast asuvasse viinamarjakülla. Ilus tee ja mis iseloomustab Platanost veel – sealt kõrgelt saare keskelt ainsana avaneb vaade mõlemale lahele. Ka Agioi Theodoris on maalähedane tavern.
Platanoses on kaks väga head söögikohta. Üks nö Michelini restoran “Orizontas”, mis on eriline koht (super vaade klaasist majakesest) ning peaväljakul, sügavas külas asuv “Leon”, hea vana traditsiooniline koht Üldse tasuks, isegi külastades ainult “Orizontast”, käia peaväljakuni välja. See on äge.
Platanos niisiis on ka külana väga äge ning pakub uhkeid vaateid. Ärge seda tühja kõhuga unustage.
AKTIVITEEDID LÄÄNE-SAMOSEL
Lisaks loodusele, puhkusele, randadele ja kulinaarsetele elamustele on võimalik küsida meilt juurde ka erinevaid aktiviteete. Allpool on nimekiri nö lisateenustest, mida pakume, mille korraldamisega saame hakkama.
Siinkohal oleme me tasuta vahendajad, see teenus, hind ja teenuse sisu/kvaliteet ei ole meie kujundatud. Aga tegu on meie sõprade, heade tuttavatega, kelle eest oleme nõus kõnelema, teatavat vastutust võtma.
AGROTIKO ehk TUTVUMINE FARMIDEGA
Siinsed asukad on aastatuhandeid tegelenud põlluharimisega ning traditsiooniliselt on lisaks Vanas Maailmas levinud kultuuridele siinseks peamiseks maavaraks oliivid ja viinamarjad. Samos on kuulus ka oma kolme sorti magusa veini poolest. On ka kuiva toodangut.
SAARE TUURID
Koostöös taksot sõitva hea kamraadi Patroklosega (tal on muuseas saare kõige moodsam taksomasin) pakume erineva pikkuse ja eerineva iseloomufa saare tuure.
Foto: Manolis Zannis
Võimalik on tellida igasugu väljasõite. Ka õhtused väljasõidud Drakaeisse, Spathareisse, Platanosse, Karlovasi vanasse ossa – õhtusöök koos päikseloojanguga. Auto võtab pärast uuesti peale ja juhatab läbi huvitamavamate kohtade koduteele.
Patroklose masinas on wifi, väiksed ekraanid lastele, külmad joogid.
KANUU & PADDLE’iga sõit
Limnionase rand.
Meri. Hommikul, keskpäeval, pärastlõunal ja õhtul. Igal ajal võib veele minna.
Kanuusõit algab ja lõpeb Velanidias.
BOAT TRIP SAMIOPOULALE
Igal aastal korraldab mõni Ormose entusiastlikum endine meremees paaditrippe saarest lõunas asuvale inimtühjale Samiopoula saarele, kus on ka – arusaadavalt, inimtühi rand.
Toimub väiksema lõbusõidulaevaga, kus voolab vein ning vahepeal mängib muusika. Vette saab hüpata laevalaelt 3-4 kohas, pikem peatus on saare peal. Seal valmistatakse väikse laevameeskonna poolt ka lõunasöök.
Hind: Sõidus toimuvaid hooajal mitu korda nädalas. Hind 42 -.
KAKS HINNATUD TUURI MEIEGA
Meil on pakkuda kaks väga hinnatud tuuri, milles me ise väga lugu peame. Läheme hea meelega alati uuesti, sest need jutud ja faktid täiendavad iga kord eelnevaid teadmisi.
Niisiis.
Pythagorase koobas Marioniga.
Marioni lemmik koht siin saarel. Tuur kuulub kõikide külaliste standardvarustusse. Turnime kahte koopasse, kus üks on ligipääsetav kõigile ja teise saavad tulla vaid julgemad. Kaunid vaated, rada täis erinevaid maitsetaimi, võibolla ka väike adrenaliin. Igal juhul lahkuvad sellest kohast enamus inimesi lai naeratus suul.
Koopad on vabalt külastatavad ka omal käel.
Marathokampose tänavad ja majad Aldoga.
Meie hindamatu väärtusega küla tuur – Marathokampos risti ja põiki. Aldo oskab teid läbi selle tänavate rägastiku eksimatult läbi juhtida. Küla nimelt on ehitatud nii, et kui ründama peaks piraadid, siis satuvad nad neil tänavail segadusse ja kaotavad suuna.
Mis on siin külas olnud kümnete tuhandete aastate jooksul? Milline legendidest küla nime osas vastab tõele? Kas see surnutega seotud lugu?
Igal majal on oma lugu ning siin külas on juhtunud nii nii palju. Veel kahe sõja vahel elas siin 5500 inimest ning siin oli 38 kõrtsi, rääkimata kõikvõimalike töö tegijatest, teenustest. See kõik on võimalik üles leida.
Tuur kuulub iga reisi niiöelda standardvarustusse. Sobiv aeg tuleb kokku leppida Aldoga.
FOTOSESSIOON
Hobifotograaf Marion võtab üles nii seltskondi, teeb portreesid kui integreerib inimesi looduse rüppe.
LISAKS – OMAL KÄEL
Omal käel saab valida sobiva matkaraja. Olemas raamat Samose matkaradadega.Eraldi teemaks on kirikud-kloostrid, vajadusel võib viia kokku eriala inimeste, teoloogide ning meie küla preestritega.
Omal käel kindlasti on soovitav käia ära ka Kerkise mäe tipus. Minna on pikalt, sestap tasub alustada kell 8-9 paiku hommikul (või varem), üks ots teeb vbl 3 tundi ning tagasi on ka ilmselt vaja tulla. Pimedaks läheb suvel 20 paiku.
KALASTUS. Oleme valmis hankima, aitama korraldada kalastusvahendeid, leidma võimaluse kalapüügiks nii paadil kui lendõnge või muuga. Ormoses Trata taverni kõrval, kus on sadama kontor, on ka kalastustarvete müük ja rent. 100 m Wiiralti majast.
NB! Lennujaamatransport Kui ajaliselt klapib, siis meiega 25 eurot.Sõltub ka inimeste arvust. Taksoga 45 eurot. Karlovassi sadam taksoga 25.-.